AMLi üldkoosolekul 25.02.2017 võeti vastu aretuseeskiri aastateks 2017-2022 ja aretuseeskirjast tulenevad aretusnõuded esitati kinnitamiseks ametlikeks piiranguteks Eesti Kennelliidule. Eesti Kennelliidu Volinike koosolek kinnitas aretuse erinõuded 21.03.2017 toimunud koosolekul. Erinõuded jõustuvad 01.07.2017 ja kehtivad viis aastat (kuni 30.06.2022).

Tegemist on teise AMLi koostatud aretuseeskirjaga, millega jätkatakse esimeses aretuseeskirjas seatud eesmärkidega ja paika pandud piirangutega. Suurema muutusena võrreldes varasemate aretuse erinõuetega laienes klasside ring, millest võib olla näituse hinne saadud peale 2 aastat. Samuti on aretuseeskirjaga paika pandud soovituslikud aretusnõuded, millest kinni pidamist EKL ei nõua, kuid millest AML tungivalt soovitab kinni pidada.

Kohustuslikud aretuse erinõuded:

Tervis:

  • Puusadüsplaasia uuringu tulemus A, B või C. Kui tulemus on C, siis võib paaritada koeraga, kellel on tulemus A.
  • Küünarliigeste düsplaasias peab olema 0 või 1.
  • Aretuses tohib kasutada koeri silmauuringu tulemusega „leiuta“ päriliku katarakti (HC), RD ja PRA osas. Silmauuring ei või paaritushetkel olla vanem kui 24 kuud. Silmauuringu tegemise hetkeks ei või koer olla noorem kui 12 kuud

Näitusehinne (minimaalnõuded välimikule):

  • Vähemalt üks näitusehinne suurepärane.
  • Või üks näitusehinne vähemalt “väga hea” erinäituselt või rahvusvaheliselt näituselt.
  • Või üks näitusehinne vähemalt “väga hea” kasutusklassist või juhul kui koer on sooritanud FCI liikmes- või partneriigi poolt aktsepteeritud tõukatse (tõuorganisatsioon kontrollib katse vastavust antud parameetritele ja väljastab selle kohase tõendi).
  • Kui koer on paaritushetkeks vanem kui 2 aastat, peab olema nõutud näitusehinne saadud noorte-, ava-, kasutus-, tšempioni- või veteranklassist..

Aretusnõuded peavad olema täidetud paaritushetkeks.

Koeri, kes ei vasta aretusnõuetele, tohib kasutada vaid tõuorganisatsiooni soovitusel ja Eesti Kennelliidu eelneva kirjaliku loaga. Eriluba antakse juhul kui ollakse tõepoolest veendunud selle koera väljapaistvas aretusväärtuses. Aretuse erinõuetele mitte-vastavate koerte järglased saavad Kennelliidu tõutunnistused, kuid pesakonna registreerimisel tuleb maksta trahvi vastavalt EKL hinnakirjale.

Soovituslikud aretuse erinõuded:

  1. Soovitame lähtuda eelkõige tervest mõistusest ja haiget koera (sh. allergilist) aretuses mitte kasutada. Aretuses ei soovitata kasutada koera, kellel on diagnoositud (täpsustamata päritoluga) katarakt.
  2. Vähemalt ühele vanemale on soovitav teha polüneuropaatia suhtes geenitest, juhul kui koer on polüneuropaatia geeni kandja võib teda paaritada vaid koeraga, kes on polüneuropaatia suhtes testitud ja ei kanna vastavat geeni.
  3. Soovitame vähemalt ühele vanemale sooritada geenitest pikakarvalisuse suhtes, kui koer on geneetiliselt pikakarvaline või kannab pikakarvalisuse geeni, siis on soovitav teda paaritada koeraga, kes ei kanna vastavat geeni.
  4. Soovitame kasvatajatel loovutuslepingutesse sisse kirjutada nõue või soovitus koera uurimiseks puusa- ja küünarliigeste düsplaasia ning silmahaiguste suhtes.
  5. Soovitame kasvatajatel kergekäeliselt mitte kasutada ühte koera aretuses enam kui kolmel korral viie aasta jooksul ja vältida korduspaaritusi. Iga koera ja paarituse puhul vajab kaalumist lisaks populatsiooni olukorrale ka loodetud pesakonna panus tõugu tervikuna, varasemate paarituste tulemus ning koera geneetiline jalajälg laiemale (mitte ainult Eesti) alaska malamuutide populatsioonile.
  6. Jätkuvalt on tarvis aretuses tähelepanu pöörata aretuskoerte ja nende esivanemate ning järglaste iseloomule. AML taunib argade ja agressiivsete koerte kasutamist aretuses.

Vastu võetud üldkoosolekul 25.02.2017

Täispikkuses ALASKA MALAMUUTIDE ARETUSEESKIRI 2017